Töörühm

Liina Lindström

Tartu ülikooli tänapäeva eesti keele professor ja projekti „Interdistsiplinaarne seto korpus“ juht

Liina on uurinud eesti keele süntaksit, eesti keele grammatika varieerumist, eesti murdeid ning murdesüntaksi varieerumist. Ta on teinud palju välitöid eesti keele aladel, eriti aga seto keele alal. Aastatel 2010–2013 juhtis Liina projekti, mille käigus koguti hulgaliselt keelematerjali tänapäeva Vene Föderatsiooni koosseisu kuuluval seto keele alal Petseri ümbruses. Projektis huvitab teda ennekõik seto keele, eriti selle grammatika varieerumine ning seda mõjutavad asjaolud, aga ka laiemalt seto keele olukord tänapäeva Eestis ja Venemaal.

Andreas Kalkun

seto keele ja kultuuri teadur

Andreas on folklorist, kes on uurinud peamiselt seto laulupärimust ja usundit, aga tegelenud ka folkloristika ajaloo, varase kirjakultuuri ning soo ja seksuaalsuse teemadega. Välitöid on ta teinud peamiselt setode juures Eestis, aga ka Pihkva oblasti Petseri rajoonis ja Krasnojarski krais. Keeleteadlastega seob Andreast juba pikem koostöö seoses ühiste välitöödega Setomaal.

Helen Plado

Tartu ülikooli eesti keele teadur ja Võro instituudi grammatikateadur

Helenit huvitab keele varieerumine ja keele muutumine (eelkõige grammatika varieerumine ja muutumine) ning selle kaudu ka keelekontaktid. Taustaks on peamiselt funktsionaalne lähenemine. Võru ja seto keelega seoses on ta hakanud tegelema ka sotsiolingvistikaga, keskendudes ohustatud keelte temaatikale ja keelte elustamisele. Helen on võru keele rääkija ja võru keele olukorraga paremini kursis. Lisaks Võrumaal tehtud välitöödele on ta käinud keelelistel välitöödel ka Setomaal. 

Annika Kängsepp

keeleteaduse nooremteadur

Keeleteaduslikest suundadest huvitavad Annikat enim keele varieerumine ja eesti murded. SetKo projektis otsustas Annika kaasa lüüa eelkõige seetõttu, et üks osa tema juurtest on pärit Võrumaalt ja teine Setomaalt. Projektis pakub talle peamiselt huvi see, kuidas erineb Venemaa poolel elavate setode keel Eesti poolel elavate setode keelest.

Maarja-Liisa Pilvik

eesti keele teadur

Maarja-Liisat huvitavad eeskätt konstruktsiooniline varieerumine, lingvistiline produktiivsus ning keelekasutuse erinevused eri registrites. Samuti on Maarja-Liisa end arendanud andmeteaduse ja kvantitatiivsete andmeanalüüsi meetodite vallas ning õpetab seda ka ülikoolis.

Triin Todesk

lõunaeesti keelte teadur

Triin on tegelenud eesti murrete muutemorfoloogia ja sõnavaraga ning on hästi tuttav murdekeele kogumise, kogutu säilitamise ning töötlemisega. Seto korpuse projektis koordineerib Triin tekstide litereerimist ning osaleb uue materjali salvestamises.

Ly Kaasik

eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrant

Lyle pakub keeleteaduses kõige rohkem huvi kognitiivne metafooriteooria ning sünesteetilised ja kehaosametafoorid. Samas on tema jaoks väga põnevad ka eesti murded ning keele piirkondlik kujunemine ja muutumine aja jooksul. Eriti on Ly huvitatud seto ja võro keelest, sest ta emapoolne vanaema oli pärit Setomaalt. Ly otsustas projektis osaleda sellepärast, et õppida paremini tundma seto keelt ja tutvuda selle hetkeolukorraga. Samuti soovib ta rohkem teada saada seto kombestikust ja traditsioonidest.

Hipp Saar

ajaloo magistritudeng

Hipp on pärit Võrumaalt ning kasvanud inimeste keskel, kes on pidevalt tegelenud keelega ja ka murdekeelt rohkem kui lihtsalt kõnelnud. Tänu neile inimestele jõudis ta ka seto korpuse projekti. Juba lapseeas jäi Hipele külge nii võru keel kui ka arusaamine murdekeelte säilitamise vajadusest, mis on ka praegu üks tema südamelähedane keeleteema.

Janek Vaab

fennougristika nooremteadur

Janek on sündinud-kasvanud Tallinnas, kuid juured viivad ta pisikesse Savilöövi külla Võrumaal. Seetõttu huvitub Janek lõunaeesti keeltest, täpsemalt võru keelest, aga ka läänemeresoome sõnade etümoloogiast ja häälikuloost.

Maria Grünberg

Vikerraadio setokeelsete uudiste toimetaja

Kuigi Setomaa ja seto laulud on Maria südames olnud juba väiksest saati, on ta seto asja aktiivsemalt ajanud viimased viis aastat. 2018. aastal valiti Maria ka Setomaa noorsootskaks. Projektiga liitus ta seetõttu, et seto keele säilimine on Maria südameasi. Seto keele litereerijana pakuvad talle enim huvi eripärased seto sõnad ja vanad jutud.

Kertu Zahharov

eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureusetudeng

Üldkeeleteaduse eriala tudengit Kertut, olles ise üles kasvanud Alutaguse murde keskel, paeluvad kõik Eesti murded. Selle projekti tarvis Setomaal keelt kogumas käia oli tema esimene välitööde kogemus. Lisaks keeleteadusele on Kertu tegus ka pärimusmuusikuna, mille kaudu on erinev murdekeel olnud osa tema elust pikka aega. Bakalaureuseõppe tudengina tunneb ta huvi paljude keeleteaduse suundade vastu, sest keelemaailm läbi teadlase pilgu on üks ääretult põnev paik.

Georg Timoštšenko

keeleteaduse magistrant

Georg on pärit Pärnust, seto keele juurde jõudnud aga keeleteaduse kaudu. Varem on ta uurinud käänd- ja pöördsõnade piirile jäävaid eesti keele sõnu, teda huvitavad ka keele muutumine ja ajalugu. Projektis osaledes on talle varasemast võõras seto keel saanud palju tuttavamaks ja arusaadavamaks. Selle kõnelemiseni läheb aga veel aega.