Setod Siberis ja Venemaal

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel kümnendil emigreerusid paljud pered ülerahvastatud ja vaeselt setode asualalt Ida-Siberisse tolleaegsesse Jenisseiski kubermangu (praegu Krasnojarski krai), aga ka teistesse tsaaririigi piirkondadesse. Väljarännanute täpne arv pole teada, kuid Eesti asundusi uurinud August Nigoli väitel, asus Siberisse elama 5000-6000 setot. Kuna setode Siberisse emigreerumine toimus perioodil, mil enamus setodest polnud kirjaoskajad, oli sidepidamine emamaaga keeruline ja jäi enamasti peagi soiku. Hiljem takistas kirjalike kontaktide hoidmist seegi, et kodused olid eestikeelse kooliharidusega, samas kui venekeelsetes koolides õppinud diasporaa setod olid harjunud kirjutama emakeelseid tekste kirillitsas. 2007. ja 2008. aastal Siberi seto külades välitöid tehes kogesime, et enamik Siberisse emigreerunud setodest oli 21. sajandiks oma emamaale jäänud sugulastega kontakti kaotanud. Tänased Siberi setod oskavad küll öelda külanimesid, kust nende vanavanemad omal ajal välja rändasid, kuid need imeliku kõlaga nimed ja tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvad väikesed kohad ei seostu nende jaoks millegi väga konkreetsega, kuna nad pole neis kohtades ise kunagi käinud. Samas pole Siberi külades elavad setode järeltulijad siiski unustanud oma esivanemate keelt, laule ja kombeid.

Tänapäeval kuulub osa setode traditsioonilisest asualast Eesti vabariigi, osa Vene föderatsiooni koosseisus. Vene poolele jääval alal on setode arv kahjuks iga aastaga järjest kahanenud. Paljud setod lahkusid Pihkva oblasti koosseisu arvatud aladelt Eesti NSV linnadesse juba Nõukogude ajal. Peamiselt tehti seda majanduslikel põhjustel, kuid lisaks ka keelelistel, sest Pihkva oblastis keelelisse vähemusse jäänud setode töö- ja elukeskkond muutus järsult venekeelsemaks. Petserimaale jäid aga maha setode surnuaiad ja kodukirikud, mis tähendas paljudele lahkujatele tõsist hingelist traumat.

Õigeusklike setode jaoks on oma kadunukeste mälestamine ning haudade korraspidamine olnud traditsiooniliselt väga oluline igapäevane religioosne praktika. Õnneks on seto kultuuriorganisatsioonide kaudu võimalik taotleda jumalaema uinumise päevaks, mil peetakse traditsioonilisi ristikäike, tasuta kultuuriviisat. Seda võimalust kasutavad paljud setod, kes pole muidu suutelised viisat organiseerima.  Petserimaalt väljarännanud setode jaoks on jumalaema uinumise püha ajal toimuv kodukoha külastus ning religioossed ja rahvalikud pidustused üks viis, kuidas kaotuse ja traumaga tegeleda.